13. jaanuari õhtul oli meeldiv võimalus viibida Rae Kultuurikeskuses Harjumaa 2014 aasta spordikokkuvõtete tegemisel. Teist aastat järjest valiti Harjumaa parimaks meessportlaseks Lauri Malsroos. Oma lühikeses aga löövas kõnes ütles Lauri, et tal on olnud kaks suurepärast aastat ning ega kaks ilma kolmandata ei jää. Seega on mida oodata!
Tubli ja jõudu!
Kümne naise seas oli üheks nominendiks ka Viivi-Anne Soots, kes küll valituks ei osutunud aga ära mainitud sai ja isegi pilt lasti seinale.
Ja veel.
Üllatuseni tuli, et Kultuurkapitali Harjumaa Ekspertgrupp tunnustas ja määras aastapreemia stipendiumi 150€ Erkki Aadlile kui SK Saue Tammed presidendile "Meisterliku tegevuse eest orienteerumise edendamisel Harjumaal ja Eestis". Mainiti ära SK Saue Tammede aastatepikkusi edukaid tulemusi orienteerumises ning Jüriöö jooksu 10-kordset võitmist.
Ehk siis meeldiv tunnustus kogu spordirahva ees ja klubikassasse väike lisa.
Lugupidamisega,
Erkki Aadli
SK Saue Tammed
president
Artikkel ja usutlus Lauriga Saue Sõnas (30. jaan. 2015)
http://uus.saue.ee/public/files/Saue%20S%F5na%20nr%202%20%28432%29%2030_%20jaanuar%202015.pdf
Saue Sõna
Harju maakonna 2014. aasta parimateks sportlasteks valiti Saue linna jalgrattaorienteeruja Lauri Malsroos ja purjetaja Ingrid Puusta. Lauri pälvis tiitli juba teist aastat järjest.
Harjumaa parimaks meessportlaseks valitud Lauri Malsroosi möödunud aasta saavutuste hulka kuuluvad maailmameistrivõistlustel jalgrattaorienteerumise teatevõistlustel esimene, sprindis viies ja lühirajal 21. koht. Maailma karikavõistluste kokkuvõttes sai ta neljanda koha.
Harju maakonna parim naissportlane Ingrid Puusta saavutas eelmisel aastal naiste RS:X klassi purjetamises maailmameistrivõistlustel 23., Euroopa meistrivõistlustel 21. ja maailma karikavõistlustel 18. ning 24. koha.
Parimate sportlaste tunnustamise traditsioon on Harju maakonnas üks vanemaid, pärit aastast 1956.
Vastab Lauri Malsroos
Kuidas hindad möödunud hooaega ise? Mida pead ise suurimaks saavutuseks - alati ei pruugi see ju olla parim koht?
Selle aasta suurim kordaminek on siiski maailmameistritiitel teatesõidus. Oleme sama võistkonnaga, kusjuures isegi samas järjestuses, sõitnud teateid alates 2008. aastast. Kokku 10 tiitlivõistlust: seitse MM ja kolm EM, Euroopa MV on iga kahe aasta tagant.
Aastal 2009 võitsime EM-ilt Taanis hõbemedalid ja 2013. aastal koduselt MM-ilt pronksi. Lisaks oleme mitmel korral esikuuikus olnud. Motivatsioon on olnud aastaid kõrge ja teatekulla saavutamine oli kõigil kolmel mehel sellel ajavahemikul üks peaeesmärke.
Vähetähtsad ei ole kindlasti olnud ka maailmakarikavõistluste etapivõit, korra kolmas koht ja MM-il saavutatud 5. koht - kõik sprindidistantsil.
Eelpool mainitud olid kõik suurepärased sõidud. Kahjuks ei olnud MM-il sekunditemängus õnne ja tuli leppida 5. kohaga, mida võib siiski kindlasti kordaminekuks pidada.
Kuidas jõudsid sa spordi juurde ja milliste spordialadega oled tegelenud?
Spordi, täpsemalt orienteerumise juurde, viis mind vanaisa, kui olin 6-7-aastane. Esimene start oli suvel 1993 orienteerumispäevakul Valingul. Järgmistel aastatel käisin juba regulaarselt kaasas ja orienteerumisvõistlustel võib mind näha sellest ajast saadik.
Kuni aastani 2006 oli põhialaks orienteerumisjooks, 2003-2006 olin noorte ja juunioride koondise liige ning osalesin kaks korda noorte EM-il ja kaks korda juunioride MM-il.
Alates 2006. aastast sai põhialaks rattaorienteerumine ja 2007. aastast olen Eesti koondise liige. Oma lõbuks ja treeningute mitmekesisemaks muutmiseks olen tegelenud veel paljude spordialadega, nagu suusatamine, rulluisutamine, ujumine, kanuusõit, triatlon jne.
Kas tööd kopteripiloodina ja tipptasemel sportimist on raske või kerge ühildada?
Töötan endiselt Eesti õhuväes kopteripiloodina ja see on olnud väga sobiv töökoht põhitöö kõrvalt harjutavale sportlasele. Tööandja on võimaldanud aastaringselt osaleda tähtsatel võistlustel ja laagrites, ka igapäevaselt saan piisavalt harjutada. Viimastel aastatel on lennubaasis sportimisvõimalused oluliselt paranenud ja mitmed
treeningud saan läbi viia seal. Kasu on ka vastupidine. Hea kaarditundmine ja orienteerumisoskus ning hea füüsiline vorm tulevad piloodile kindlasti kasuks.
Kui palju sa treenid?
Hetkel treenin umbes 50-60 tundi kuus, olenevalt palju võistlusi sisse jääb ning kuidas töögraafik võimaldab. Kui selle periood sisse jääb mõni pikem laager, võib tundide arv ka pisut suurem olla.
Millised on su plaanid-eesmärgid aastaks 2015?
Aastaks 2015 on suuremad eesmärgid seotud juunis toimuvate Euroopa Meistrivõistlustega Portugalis ning MM-iga augustis Tšehhis. Parimaid tulemusi võib oodata taaskord sprindist ja teatesõidust.